Kes mõtles välja stressi?

Esimest korda kasutas sõna stress inimese seisundi nimetamisel Hans Selye (1907–1982). Stress märgib ka rõhku, pinget, survet.

Siin on rida Selye seisukohti, mis avaldati 1936 ajakirjas Natures.

* Vahetult pärast mõjurit – põletus, ülejahtumine, valušokk, kiiritus – toimuvad organismis lisaks ootuspärastele häiretele ka mõned spetsiifilised muutused, millel ei ole otsest seost mõjuriga. Siit ka stressi määratlus: see on kaitsereaktsioon vigastusele ja selle olemus seisneb sisemiste ressursside mobilisatsioonis raskuste ületamisel.

* See, mis meid tapab, pole stress – see on meie vastus stressorile. Stress on märk sellest, et on vaja kohaneda, muuta keskkonda või midagi iseendas.

* Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ja tajub, tal pole jõudu sellega toime tulla.

Puhkus – aeg unistada, unustada, taastuda või muutuda?

Kui konkurents kõva ja iga euro arvel, siis näib, et nii keeruline on puhkust võtta. Äri tuleb ju  kontrolli all hoida! Ometi on vaja aeg-ajalt eemalduda, puhata, et töövõimet taastada või ehk  äris ja elus hoopis uut suunda leida. Kirjutab Taimi Elenurm.

Seaduse järgi peaks üks katkematu puhkuse osa kestma vähemalt 14 päeva, reaalses elus aga püüavad inimesed seda ikka nädala kaupa välja võtta. Kummaline paradoks: me eelistame ja igatseme puhkust ja kui see käes, siis tahaks ennast kangesti tööga kursis hoida.

USA uuringuagentuur Exped viis kaks aastat tagasi läbi küsitluse, mis näitas, et kuni kolmandik USA töötajatest ei kasuta ära kogu planeeritud puhkust, kasutamata jääb keskmiselt kolm puhkusepäeva. Brittidest ei kasuta aga neljandik kogu ettenähtud puhkust täies mahus.

Eesti töötajaid ohustavad läbipõlemine, stress ja unehäired

Meie töökeskkond on stressirohke – nii stressi, läbipõlemise kui unehäirete näitajad on Eestis oluliselt kehvemad Euroopa jõukamate riikide keskmistest, selgub Tööinspektsiooni tellitud värskest uuringust.

Uuring põhineb rahvusvaheliselt kasutataval küsimustikul, mis lubab Eesti töökeskkonda võrrelda teiste riikidega ning annab juhtimiskonsultantide ning ettevõtete käsutusse tänapäevased vahendid motiveeriva töökeskkonna kujundamiseks.

Kõrge mäng ehk riskide juhtimine

Eesmärkide püstitamisest, riskide maandamisest, kontrollsüsteemi loomisest ja organisatsiooni tulemuste monitooringust on palju räägitud ja kirjutatud. Teoreetikud ja praktikud on pakkunud arvukalt vastuseid ja juhtimislahendusi, mille aluseks mitmesugused teooriad.

Ometi jääb iga juhi jaoks õhku küsimus: ”Millist teooriate ja meetodite komplekti rakendada oma organisatsioonis?”

Järgneva sarja jooksul jagan praktikas kogetu põhjal soovitusi ja nõuandeid, kuidas tippjuhi tasandilt analüüsida erinevate tasandite töökorraldust ning milliseid võtteid oleks otstarbekas rakendada oluliste riskide maandamiseks.

Miks osutuvad eesmärgid vahel kättesaamatuks, vaatamata isegi hoolikale planeerimisele?

Neurootilise pettuse sündroom: mis ohud võivad selle taga peituda, kui juht ennast petisena tunneb

Manfred F.R.Kets de Vries

Mõned aastad tagasi pöördus minu poole ühe telekommunikatsioonifirma keskastme juht, kes oli äsja tippjuhiks edutatud, olgu ta nimeks Tobin Holmes (kõik nimed, mida siin artiklis kasutatakse, on väljamõeldud). Ta oli igati arukas inimene, kuid ometi oli tal hirm, et ta ei suuda täita kõiki nõudmisi, mida uus amet talle esitab. Tal olid tohutud kõhklused, et ta pole ikka piisavalt hea, ja tal oli jube hirm, et kohe-kohe saavad sellest kõik aru.

Tal oli ka teisi muresid – eraelus oli talle omane küllaltki ennasthävitav käitumine, suhted arvukate naistega ja joomatuurid. Tööl oli tal üha raskem keskenduda ja otsuseid langetada. Kogu see hirm ja stress viis selleni, et Holmes lahkus töölt ja võttis vastu väiksema vastutusega ameti ühes suuremas ettevõttes. Ta oli tegelikult vägagi andekas inimene, nii et ei läinudki kaua aega, kui talle pakuti firma ühe tähtsa allasutuse juhi kohta. Aga uues ametis hakkasid Holmesi jälle needsamad kahtlused vaevama. Ja suutmata elada ses pidevas hirmus, et tema ebapädevus paljastatakse, liikus ta taas kord edasi järgmisse firmasse. Seal aga tegi juhtkond vaatamata mehe tulemuslikule tööle tema senise ametikäigu alusel järelduse, et tal pole ilmselt ikkagi neid vajalikke omadusi, mis võiksid teda ametiredelil ülespoole viia.

Läbipõlemine

Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, tohutult negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Samuti jõudluse langus, mis võib esineda isegi sel määral, et te ei jaksa enam voodist tõusta. Või siis tunnete, et olete kaotanud tahtmise teiste inimeste vastu huvi tunda.

Läbipõlemissündroom on emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele.

Edu pahupool

Edukaks olemisel on teinekord pahupool mida kõik ei oska kahtlustada. Edukad juhid pööravad tihtipeale vähe tähelepanu oma tervisele ning teevad pikki tööpäevi, tihtipeale kindlas sundasendis mis on kahjulik organismile tervikuna.
Siin blogis leiate postitusi, millised on teinekord edukate juhtide elu pahupooled, milles on tihedad külalised stress, läbipõlemine ning üldine halb tervislik ning vaimne seisund.